14.Mis on kaineneva alkohooliku või laiemalt sõltlase esimene suurem takistus elumuutuse teel? (Kristo)

Sellele küsimusele annab hästi vastuse 12-sammulise programmi teine samm: Hakkasime uskuma, et ainult meist suurem jõud võib meile tagasi anda terve vaimu.

No ei hakanud uskuma! Nii väidavad paljud, mina ka. Enamus sõltlasi on nii suurte munadega küll, et mingi kõrgemat jõudu nad ei tunnista ega usu. Mis mind viis joomiseni – see oli ülimalt suur ja jube kõvamehe ego, mis ei tunnistanud midagi suuremat minust endast. Põhjus, miks ma joomist ikka ja jälle ei suutnud lõpetada, seisnes usu puudumises, õigemini uskusin vaid iseendasse ja oma võimetesse.

Mida ma aga avastasin – mul ei ole jõudu. Iseendasse võisin uskuda, kui oli vaja saavutada mõni tööalane või muu eesmärk, kui oli vaja miski asi ära teha või ka siis, kui oli vaja jooma minna. Aga kaineks saamisel mul jõudu ei olnud.

Paljud on pöördunud usku otseselt, leidnud tee jumala juurde läbi kiriku või sarnase religioosse liikumise, AA ei ole sekt, mis kummardab jumalat. See jõud tuleb meil seest ise üles leida, see kõrgem jõud peab olema miski, millesse terveneda sooviv sõltlane soovib uskuda.

Miks on siis paranemine nii keerukas ikkagi? Sest puudub usk, et keegi saaks mind aidata, et keegi on suurem kui minu ego ja keegi või miski võib olla see objekt, kelle poole ma pöördun, et oma murega mitte üksi olla. Ma tean, et see kõlab keeruliselt ja segaselt ning ikka kuidagi meenutab jumala uskumist.

Kui ma jõin, siis ka viimase piirini täis peaga tuli mulle sageli jumal meelde. Olen ristitud, leeritatud, laulatatud, seega täiesti ametlik paberitega kristlane. Kuid kirikus käin harva ja jumala poolegi pöördun harva. Kuid mäletan, et eriti meeldis mulle seda teha siis, kui veel adusin täis peaga, et äkki tema aitab – jumal seal kuskil. Enamasti ei aidanud. Ja ma ei ole kindlasti ainus kes nii mõtleb. Sama loodavad ka meie naised ja lapsed, emad ja isad, sõbrad ja tuttavad. Aga jumal ei aita – sest inimene ise ei aita enda ega lase kellelgi end aidata. Umbes niimoodi see skeem töötab.

Eelmise postituse lõpetasin meelerahu palvega. Seesama palve sisaldabki endas vastust mulle, misasi see kõrgem jõud minule tähendab või kuidas mina seda mõistan. Ehk siis taibates, et minu suurimaks konkurendiks ja taganttõukajaks joomisele ahvatlemisel oli minu sisemine ego. See ei lubanud mul kaotada kontrolli millegi ega kellegi üle. Ja senikaua, kui ma taotlesin täielikku kontrolli, täielikku ideaali, ma ei saanud eksida. Eksimine oli nõrkadele, saavutamata jätmine on jubude pärusmaa, mina olen kõikvõimas ja pean suutma kontrollida kõike ning saavutama, mida iganes tahan.

Kuid sittagi – umbes pooled eesmärgid jäävad täitmata, enamus unistustest samuti ja mitte selle pärast, et ma ei pinguta või et ma olen ise selles süüdi. On tohutult palju asju, mis pole meie kontrolli all ja mis ei sõltu meist. Me ei suuda juhtida ilma, konkurente, majandust, tööandjaid, valitsust ja sada muud asja pealekauba. 

Kujutage siis ette inimest, kes soovib end lahti haakida eeltoodud asjaoludest ning omada kogu oma elu üle kontrolli! See on ju võimatu, aga mina, näe soovisin. Kuid siis, kui ma hakkasin jõuga endale sisendama, et keskenduda tuleb sellele, mida ma saan ise juhtida, alles siis hakkas minu mingi lambike põlema ning minu usk muutuma.

Ilmselt mõtlevad minuga sarnaselt paljud, mitmed teised usuvad midagi muud või leiavad oma kõrgema jõu teistmoodi. Mina pidin enda usku muutma ja leidma oma tee. Minu teeks sai teatud mõttes täielik restart oma suhetes egoga. Ega see minu sisemine „sõber“ pole kuhugi kadunud, me elame koos edasi, nagu elan koos edasi oma sisemise alkohoolikuga, kuid me pidime rahu tegema. Ja rahulepingu sisuks oli kokkulepe, et paneme nö paberile asjad, mida soovime koos saavutada, vaatame neile otsa ja rehitseme välja need, mis pole meie kontrolli all, jätame välja ilmselged idiootsused ja keskendume küsimustele: mida ma tegelikult elult soovin, kellena ma tahan end näha, kuidas ma ennast identifitseerin, mis on minu elu mõte. Jälle …kõlab jube võimsalt ja ka imalalt, aga niimoodi ma oskasin ennast parimal moel uuesti leida. Ja see leidmise tee ning otsingud kestavad siiani, vahel paremini, vahel mitte.

Mis olid siis need teemad, mille kallal pidin enam vaeva nägema? No näiteks majanduslike ambitsioonide audit, tunnustusvajaduse asendamine saavutusvajadusega, enda identifitseerimine läbi asjade asendamine millegi muuga, iga hinna eest parim olla soovimine igas elemendis asendamine tegevusnaudinguga jne. Neid teemasid, mis vajasid ja vajavad muutmist, ning need, mille kallal iga päev täna ja homme vaeva näen, on paljugi rohkem veel.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s