2. Mis on sõltuvus, kes on alkohoolik, kuidas mina sellest aru sain (Kristo)

AA rühmas on kombeks iseennast tutvustades lisada „tiitel“ alkohoolik. Pisut akadeemilisem väljend oleks „sõltlane“ ja omakeskis oleme nalja heitnud, et see, kes on juba odeka peale läinud, seda võiks nimetada joodikuks. Vahet sisulist ei ole, mõte on sama.

Kuidas mina sain aru, et alkohol on hakanud mulle elus probleeme valmistama?

Mitte keegi ei ole sündinud alkohoolikuna, kuid meis on olemas erinev sõltuvusgeen. See pole vist kõige korrektsem väljend, aga sisuliselt on inimestel erinev vastuvõtlikkus sõltuvusele. Mõni jääb sõltuvusse magusast, mõni üldse söömisest, siis on veel seksisõltuvus, ostusõltuvus, sõltuvust tekitab ka sportimine, sotsiaalmeedia ja vist igasugune eluline tegevus.

Enim on kõlapinda ühiskonnas tekitanud ikka alkohol, nikotiin, narkootikumid ja hasartmängurlus. 

Inimene, kellel puudub üks või teine sõltuvusliik, on nii pagana lihtne sõltlasele anda soovitusi – ära enam nii tee või tee vähem. See on kõige mõttetum soovitus üldse! Me ei suuda ealeski panna end teise inimese olukorda, eriti sõltlase omasse. Ma ei kujuta näiteks ette, kuidas või kasiinos käik mõjuda sõltuvust tekitavana. Narkootikume ei ole ma elu sees kunagi näinudki, keegi pole mulle neid kunagi pakkunud ja puudub täielikult seesugune kogemus. Samuti ei tekita minus mingit probleemi mitte süüa magusat või mitte käia Facebookis nädal aega. Aga näe alkohol on mulle suupärane sõber.

Miks ja kuidas see alguse sai? Mitte keegi ei tea täpselt. Lihtsalt ühel hetkel juhtus see, et koolipõlves poistega nurga taga salamisi õlut libistades ja koolipidudel peldikus odavat viina juues hakkas see mulle üha rohkem maitsema ja tegevus meeldima. Nagu ikka – tundsin end ägedamana, sai tüdrukutele julgemini ligi ajada ja lõbu oli ka palju rohkem.

Üldse võib liigitada alkoholiga seotud sõltuvust umbes nii, et on lihtsalt need, kes vahel tarbivad, no näiteks ametlikel vastuvõttudel, või pulmades/sünnipäevadel/matustel, pitsi või pokaali ja purju jäämine ei ole eesmärk omaette. Siis on liigtarbijad või rohkem tarbijad, kes võtavad nädalavahetusel tõsisemalt ette ja eesmärk on ikka korralikult vinti jääda ja siis on täissõltlased ehk juba alkohoolikud.

Mis on viimase kahe grupi vahe? Enda kogemusest kirjeldan seda nii: nagu kõik sõltlased, nii ka mina läbisin eelmised etapid. Kuni mingi ajani suutsin ikka vajadusel joomise lõpetada või kui oli vaja mitte juua, siis ka ei joonud. Ehk oli olemas kontroll nii hetkes kui ka elus tervikuna.

Alkohoolikuna jõudsin ma sinna välja, kus üks lonks tähendas pilditut lõppu. See tunne võiks olla umbes sama, kui haikala, kes tunneb vere maitset juba kaugel meres. Nii ka mina. Piisas ühest lonksust õllest ja see päev oli tehtud. Ja see pole kaugeltki veel kõik! Järgmine etapp oli mul selline, kus ma jõin päevast ja kellaajast sõltumata. Mis siis, et kell on alles 11 või 12 päeval. Kui mingeid kohustusi enam ees ootamas ei olnud, so what. Ja mis siis, et järgmisel päeval on tööpäev. Sai joodud kella 3-4 öösel ja siis kell 8 hommikul kuidagi ikka tööle end kohale veetud. Enamasti…vahel ei saanud ka.

Sellest järgmine samm on veelgi karmim, so kõikide, ma rõhutan absoluutselt kõikide vähegimõeldavate tegevuste seostamine alkoholiga. Enamus sõltlasi, nii ka mina, ei kujutanud ette, et näiteks muru saab niita kaine peaga. Või teha pisemaid remonditöid ilma õlleta. Või mitte juua peale trenni 4….õlut koos väikese viskiga. Või minna reisile kaine peaga – ikka kohe lennujaamas läheb lahti. Minu lemmikud olid lisaks eelnimetatutele kodune koristamine. Oi ma olin usin. Ma käisin kõik nurgatagused ja kapipealsed piinlikult üle…kuni varisesin umbjoobes kokku. Siis kuulus minu toppi veel ostlemine purjus peaga, ehk nimetaks seda alkoshoppinguks. See nägi välja nii, et ostsin lapiku või veel parem 5-6 suveniirpudelit viskit või konjakit ja kolasin mööda kaubanduskeskusi. Iga natukese aja tagant oli vaja minna riietuskabiini, moe pärast mõni riideese kaasas ja siis üks suutäis teha. Vahel ostsin ka midagi, sest tunne oli juba vägev. Kalal olen käinud vaid selle pärast, et juua, golfi olen mänginud vaid joomise eesmärgil jne jne jne

Pärast sellise elu mõningast elamist hakkad märkama, et kui elus peab olema iga tegevuse kõrval pudel ehk miski/keegi ei saa tulla meie kahe vahele, siis saad kas ise aru või keegi aitab aru saada, et asi on pekkis. Ja ühel hetkel teadvustasin – olen sõltlane, alkohoolik.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s